Língua minha

.
Frequentemente, arreliamos perante a desvalorização da nossa materna língua, inferiorizada em relação a uma outra que nos foi imposta, mas que depois estrategicamente aceitamos. Não, não somos mais ingénuos/as, muito menos continuamos alienados/as! Mas também não podemos continuar com o discurso “ou isto ou aquilo”! Sim, e uma vez por todas, sim à afirmação da nossa materna língua, sim ao bilinguismo. Algo que, aliás, já está a acontecer, embora lentamente.
.
.

Mundo do Alupec
.
O Alupec abriu-nos as portas de um novo mundo, um mundo dentro de nós, mas que, durante muito tempo, para muita gente, não passou de um amor‑desprezado... No mês de Setembro, na altura da celebração do dia de São Miguel, desejava tanto aventurar-me no mundo do ALUPEC (Alfabeto Unificado para a Escrita do Caboverdiano). Tentei, mas não foi nada fácil, pois não tinha ainda nas minhas mãos O Caboverdiano em 45 Lições: Estudo Sociolinguístico e Gramatical e aguardo ainda a chegada do Dicionário Elementar Crioulo-Português (é altura de literalmente tirar o chapéu, em particular, à Manuel Veiga... só desta vez!), ferramentas básicas para quem tem o interesse de escrever em conformidade com o Alupec! Sim, dizia eu, não foi nada fácil: quando usar “S”, “K”, “X”, “Z”, “M”, “N”, “-”, “ ' ”, etc.? De resto, aproveito para expressar o meu amor pelas seguintes palavras, que o Alupec embelezou ainda mais: kretxeu, mudjer, mudjeróna, filisidadi, txon, midju, azágua, txuba, arkipélagu, xintadu, afrikanu, dretu, bunitu, fidju, etc. Optei por escrever na variante de Sotavento, por ter maior familiaridade com esta, mas procurei também saber a correspondência na variante de Barlavento, que também é minha(nossa)...
.
.
Lições de Alupec
Marsianu Nha Ida Padri Nikulau Ferera
.
I. Imaginar SM
Ka ten situason pa kumenta.
.
I.1. Tintim por Tintim
Ka ten situason pa kumenta.
.
I.2. de alto à baixo
Kumentarius I:
.
comunidadi d’rabeladus = komunidadi di rabeladus
- pa son [k] ta izisti letra k. Na bazi di regra baziku di un alfabetu fonolojiku (pa kada son so 1 letra i pa kada letra so 1 son) so pode uzadu es letra na tudu palavra ki ten son k nel.
.
- Apostrufu ta uzadu normalmenti pa mostra elizon (elisão) di letra – entritantu, tendensialmenti, sima ta kontise na purtuges, elizon ta verifika ku palavra “di” kuandu palavra siginti ta komesa ku vogal – izenplu: da-m un kaneka d’agu.
.
funkus d'padja = funku di padja
- un di kes karateristika baziku di nos lingua e inezistensia di redundansia (burisi). Pur isu, na kada frazi so ten 1 so sinal di plural: As minhas 3 filhas estão felizes = Nhas 3 fidja sta sabi. Asin, “bons” dja txiga pa mostra ma e mas di ki 1 funku. Ka ten burisi – txobe na modjadu – na nos lingua. Nos antepasadus era stremamenti INTELIJENTI.
.
Singuelu = Singelu
- Letra g el ten son [g] di gatu na tudu palavra. Alias, lenbra: un letra ten so un son, txaskan. G ka pode transforma na J (sima ta kontise na purtuges: gato da gente – na primeru palvra ta ledu [g] i na sugundu palavra ta ledu [j]). Lenbra: stupides ka ta izisti na alfabetu kabuverdianu.
.
djunta-môn = djunta-mon
- bazikamenti, sima na purtuges, debe uzadu asentu na palavras ki ka ta sigi regra jeral di pronunsia (= gravi = silaba toniku na penultimu silaba), sendu sertu ki palavras monosilabas so pode ser agudu, i pur isu e ridikulu po-s asentu (lenbra, bazikamenti: asentu e pa mostra silaba toniku non preditivel, undi preditivel e palavra ser gravi; asentu ka e pa mostra vogal abertu o fitxadu, sob pena di nu transforma nos lingua nun porku-spinhu, xeiu di asentus).
.
- entritantu, pa mi, uzu di asentus e un burisi.

.
I.3. Praça das Estórias
Kumentarius II:
.
Nu kebra kel matacan de penedu kés botá dentu-l di nos Portu = Nu kebra kel matakan di penedu ki es bota dentu‑l di nos Portu
- substituison di c pa k na palavra « matakan » – djobe pertinenti splikason sobri komunidadi, na kumentariu I.
.
- “de” e purtuges – na kabuverdianu e “di”.
.
- transformason di «kés» na “ki es”: pa ka konfundi “kes” (= aquele) ku “ki es” (= que eles).
.
- transformason di “botá” na “bota”: na Sotaventu, es verbu e gravi, non agudu (sima na Barlaventu).
.
Nhu‑Nuna e Nha‑Diminga = Nhu Nuna e Nha Diminga
- Nhu Nuna = 2 palavra indipendenti, ku signifikadus indipendenti; ifen (trasu di union) ta utilizadu kuandu 2 palavra indipendenti ta unidu pa da otu signifikadu, sima “guarda-sol” = objetu ki ta tadja sol. Idem pa Nha Diminga.
.
Cabiote = Kabioti
- substituison di c pa k na palavra «Kabioti » – djobe pertinenti splikason sobri komunidadi, na kumentariu I.
.
- substituison di e pa i na palavra “Kabioti” – N ta parti di prinsipiu ma era un e mudu, ki ka ta izisti na varianti di Sotaventu; alen disu, na Sotaventu, normalmenti, ta parse ku i final kes palavra ki na ortografia purtuges ta tenba e final mudu, sima triste = tristi.
.
ku dos pé di kalça ramangadu = ku kalsa ramangadu na tudu 2 pe
- substituison di ç pa s na palavra “kalsa” – na alfabetu kabuverdianu ofisial, tudu son [s] ta skrebedu ku s (alias, kel li e prinsipal vantaji des alfabetu, ti ki el konparadu ku alfabetu purtuges, undi son [s] ta skrebedu: ora ku s, sima na sineta; ora ku c, sima na cinema; ora ku ss, sima na passeio; ora ku ç, sima na calça, ora ku x, sima na próximo). Isu signifika ma nos bisnetus ka ten ki ben fika ta purgunta modi ta skrebedu: sineta, sinema, paseiu, kalsa, prosimu, etc. Es ka ten ki fika ta dikora asneras ortografiku di Romanus pa sisi; So burus ta konplika kuza ki pode ser sinplis sen VANTAJI evidenti.
.
- eliminason di asentu na palavra “pe” – djobe pertinenti splikason dadu na kumentariu I sobri palavra “djunta-mon”.
.
- alterason di ordi di palavras – ta parse-m ma e asi ki normalmenti ta fladu na kabuverdianu.
.
mô na kexada ta kuda ngratidon di txuba y maré kasabi = mo na kexada ta kuda ngratidon di txuba i mare kasabi

- eliminason di asentu na palavra “mo” – djobe pertinenti splikason dadu na kumentariu I sobri palavra “djunta-mon”.
.
- eliminason di asentu na palavra “mare”.
.
- substituison di y pa i = djobe nhas fundamentason lisin.

.
boka-portuense = boka-portuensi
- djobe, li di pa riba, nha kumentariu sobri substituison di e pa i na palavra “Kabioti”.
.
Nhu‑Puxim = Nhu Puxim
- djobe nha kumentariu sobri Nhu Nuna.
- konven altera otus kazu identiku.
.
katxupa rafogadu ku longuiça y ovu streladu = katxupa rafogadu ku longuisa i ovu streladu
- djobe, li di pa riba, nhas kumentariu sobri substituson di ç pa s i di y pa i.
.
açukrinha = asukrinha
Açukrinheira = Asukrinheira

- djobe, li di pa riba, nhas kumentariu sobri substituson di ç pa s.

.
1.4. Bodeku
Kumentarius III:
.
micro‑empreendedorismuuuuu = mikro‑empreendedorismuuuuu
* djobe na kumentariu I, nhas observason sobri “comunidadi”.
.
boka‑portuese = boka‑portuensi
* splikadu na kumentariu II.
.
sê laska‑pexi = se laska pexi
* kuantu a eliminason di asentu na palavra “sê” - djobe na Kumentariu I, observasons a rispeitu di palavra “djunta-mon”.
.
* kuantu a eliminason di ifen na palavra “laska-pexi” - es e 2 palavra indipendenti, sendu sertu ki ses forma konpletu e: laska di pexi o laska-l pexi.
.
Y quiçá bodeku també! = I manba bodeku tanbe!
* substituison di y pa i - djobe nhas pertinenti observason na kumentariu II.
.
* substituison di quiça pa manba - kel la e purtuges, kel li e kabuverdianu.
.
* substituison di també pa tanbe: i) tudu nazalizason, na varianti di Santiagu, ta fazedu ku n, sen esepson (an, en, in, on, un); ii) omison di asentu - djobe nhas observason sobri palavra “djunta-mon” na kumentariu I.
.
capatas = kapatas / educason = edukason / scola = skola / jandim = jardin / cutelo = kutelu
* djobe splikason sobri “Comunidadi”.
.
Djan papia = Dja N papia
* es e 2 palavra indipendenti (dja + N).
.
Nu bai, nu bai guentis = Nu bai, nu bai gentis
- lenbra: na alfabetu kabuverdianu tudu letras ta ledu - purtantu, si bu skrebe gu, bu ten ki le-l gu, non g.
.
Lá len di baxu-l = La len di baxu-l
* kuantu a eliminason di asentu na palavra “sê” - djobe na Kumentariu I, observasons a rispeitu di palavra “djunta-mô”.
.
Nhu-Flipinhu ben ta katriça ku kuitosu baxu-l braçu = Nhu Flipinhu ben ta katrisa ku kuitosu baxu-l brasu
- kuantu a Nhu-Flipinhu – djobe, na Kumentariu II, nhas observason sobri “Nhu-Nuna”.
.
- kuantu a substituison di ç pa s – djobe, na Kumentariu II, nhas observason sobri “ku dos pé di kalça ramangadu”.
.
Nhu-Flipinhu contra ku Nhu‑Beku Salú lá Passadera = Nhu Flipinhu kontra ku Nhu Beku Salú la Passadera
- djobe nhas observason sobri substituison di c pa k i sobri asentus.
.
“Mos, calma mos!.... Mi e más basofu ki bó, N ten odju d’gatu!...” = “Mos, kalma mos!.... Mi e mas bazofu ki bo, N ten odju di gatu!...”
- djobe nhas observason sobri substituison di c pa k i sobri asentus.
.
na posi badjador di sakis = na pozi badjador di sakis

- adekua ortografia di palavra pozi a rispetivu prununsia – lenbra ma s ten son di [s] na tudu palavra. Ka ten situason di letra matxa-femia, oras ta ledu s oras z.
.
Miguelu e Manuelon = Migel e Manuelon
- djobe nhas observason li di pa riba sobri guentis.
.
singuelados = singeladus
- djobe nhas observason li di pa riba sobri guentis.

.
1.5. festança
Kumentarius III:
.
Monte Txota = Monti Txota
rusgadores = rusgadoris

- lenbra: ka ten e mudu na Sotaventu.
.
“nhós bá garbata mar!” = “nhos ba garbata mar!”
- djobe nhas observason sobri asentus.

.
rezumu di bazis di Alupec (di 1 pajina so) lisin.
.
Obrigada, kumpadri Marciano Moreira, e que os seus comentários, que são valiosos para mim, sejam também úteis para quem tem interesse na escrita da língua cabo‑verdiana! Feliz dia da Língua Materna a todos e todas que por aqui passarem!

 
Design by Free WordPress Themes | Bloggerized by Lasantha - Premium Blogger Themes | Laundry Detergent Coupons